ITSPEA by andpod feat. LLM

Viide postitusele:   https://andpod.blogspot.com/2026/03/8-it-proff.html See postitus on kirjutatud Claude Opus 4.6 AI mudeli poolt. Prompt oli järgnev: "Lisatud referaat annab viiteid, infot, mõtteid ja ideid. Kirjuta lühianalüüs klassikalise kõrgkoolidiplomi, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomi ja erialase kutsetunnistuse (näiteks MS või Cisco sertifikaadid) rollidest IT-tööturul. Millal eelistada üht teisele? Milline võiks selles kontekstis olla TTÜ IT kolledži roll? Tingimused: - pikkus kuni 1 lk - sisu on kirjutatud autentsete originaalallikate põhjal, mis on veebist leitavad ja kontrollitavad - teksti lõpus on viited algallikatele (veebilingid) - lingid on ajakohased ja avanevad - Wikipediale ei tohi otse viidata, vaja on leida algallikad - algne referaat ise ei ole ka algallikas" Esimene tulemus oli liiga USA-keskne, seega lasin kirjutada Eesti-spetsiifilise versiooni. Sisu poolest nõustun AI-ga. Väga hästi on ära selgitatud erinevate variantide olemus ja käsitletud erinev...

Eesti IT-tööturul on kolm peamist kvalifikatsioonitüüpi: klassikaline kõrgkoolidiplom (bakalaureuse- ja magistrikraad), rakenduskõrghariduse diplom ning erialased kutsesertifikaadid (nt Microsofti, Cisco, AWS-i omad). Kõik kolm on kasulikud, kuid nende kaal sõltub karjäärietapist, ametikohast ja tööandja ootustest.

Viide postitusele:  https://andpod.blogspot.com/2026/03/7-arvutid-ja-paragrahvid-ii-litsentsid.html Postituse kirjutamisel kasutasin Claude Opus 4.6 AI mudelit. Prompt oli alljärgnev: "Lisatud referaat annab viiteid, infot, mõtteid ja ideid. Kirjuta blogipostitus järgneval teemal. Tarkvaraprojektil on valida kolme litsentsi vahel: - ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood) - GNU GPL (tugev copyleft) - BSD litsents (ilma copyleft õiguseta) Millised on iga litsentsi eelised ja puudused? Millistes oludes võiks millist litsentsi eelistada? Tingimused: - pikkus kuni 1 lk - sisu on kirjutatud autentsete originaalallikate põhjal, mis on veebist leitavad ja kontrollitavad - teksti lõpus on viited algallikatele (veebilingid) - lingid on ajakohased ja avanevad - Wikipediale ei tohi otse viidata, vaja on leida algallikad - algne referaat ise ei ole ka algallikas" Esialgne versioon tuli küll sisukas, kuid liiga pikk. Ilmselt etteantud piirang "kuni 1 lk" oli liiga ebatäpn...

  Kolm litsentsi, kolm teed: EULA, GPL või BSD? Tarkvaraprojektile litsentsi valimine pole formaalsus — see määrab, kes ja kuidas teie koodi kasutab. Vaatame kolme levinud varianti.

Viide postitusele:  https://andpod.blogspot.com/2026/03/6-arvutid-ja-paragrahvid-i-tants_20.html Nimetatud postitus on kirjutatud Claude Opus 4.6 AI mudeli poolt. Ma isiklikult nõustun postituse sisuga litsentside ja patentide osas. Oleksin ise samad teemad valinud. Ainule alljärgnev lõik on veidi segadust tekitav: "Euroopas on olukord veidi parem – 2005. aastal lükkas Europarlament tagasi tarkvarapatentide direktiivi, kuid surve tarkvarapatentide legaliseerimiseks ei ole kadunud. USA-s, kus tarkvarapatendid kehtivad, oli märgiline 2014. aasta Alice Corp. v. CLS Bank kohtuotsus, mis piiras abstraktsete ideede patenteerimist, kuid ei lahendanud süsteemset probleemi." Seda tuleks paremini selgitada, kas või kui palju siis ikkagi EU ja USA reguleerimisest kasu on olnud või ei ole. Kontrollisin AI grammatikat ja allikate viiteid, kõik tundus korrektne. Ülesanne AI-le oli järgnev: "Lisatud referaat annab viiteid, infot, mõtteid ja ideid. Kirjuta blogipostitus: Millist WIPO in...

Intellektuaalomandi (IO) süsteem on ehitatud aegadele, mil uus leiutis tähendas füüsilist aparaati ja loometeos trükitud raamatut. Täna, mil tarkvara käitab maailma ja avatud lähtekood vallutab internetti, väärib küsimist: millised WIPO mudeli komponendid veel toimivad ja millised on muutunud piduriks?

 Nädala ülesandeks oli kirjutada kahest võrgusuhtluse reeglist. Salvestasin õppejõu poolt antud materjali PDF-ina ja laadisin üles ChatGPT uusimasse mudelisse 5.4.

1994. aastal avaldas Virginia Shea raamatu "Netiquette", milles ta sõnastas kümme võrgusuhtluse põhireeglit. Kuigi raamat on kirjutatud ajal, mil Internet oli alles lapsekingades, väärivad need käsud täna uut pilku. Mõni neist on muutunud aktuaalsemaks kui kunagi varem, mõni aga kaotanud oma algse tähenduse peaaegu täielikult.

  Postituse kirjutamisel kasutasin Claude Opus 4.6 tehisintellekti mudelit.  Prompt oli alljärgnev: "Lisatud referaat sisaldab IT ajalugu ja viiteid Wikipedia artiklitele. Lisaks on lõpus muud viited. Referaat annab infot, mõtteid ja ideid. Vaja on lahendada järgnev ülesanne. Analüüsi ajaveebiartiklis, kuivõrd suureks probleemiks on Eestis (eeskätt avalikus internetiruumis, aga ka tavameedias, kommunikatsioonitehnoloogiates, riigi e-teenustes jm) eespoolmainitud jälgimiskapitalism ja digiaedik. Kirjelda nii hetkeseisu (2026. aasta algus) kui paku välja mõned võimalikud tulevikustsenaariumid (näiteks must ja valge variant). Tingimused: - pikkus kuni 1 lk - sisu on kirjutatud autentsete originaalallikate põhjal, mis on veebist leitavad ja kontrollitavad - teksti lõpus on viited algallikatele (veebilingid) - Wikipediale ei tohi otse viidata, vaja on leida algallikad - algne referaat ise ei ole ka algallikas" Ühe tähelepanekuna võib välja tuua selle, et AI mudelid üldiselt tööta...

Eesti on maailma üks digitaalsemaid ühiskondi – 2024. aasta lõpuks saavutati 100% riigiteenuste digitaliseeritus ning ÜRO e-valitsemise indeksis tõusti teisele kohale. Kuid mida rohkem elame digitaalselt, seda teravamalt kerkib küsimus: kes jälgib meie digitaalset jalajälge ja mille jaoks?