5. Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

1994. aastal avaldas Virginia Shea raamatu "Netiquette", milles ta sõnastas kümme võrgusuhtluse põhireeglit. Kuigi raamat on kirjutatud ajal, mil Internet oli alles lapsekingades, väärivad need käsud täna uut pilku. Mõni neist on muutunud aktuaalsemaks kui kunagi varem, mõni aga kaotanud oma algse tähenduse peaaegu täielikult.

„Ole inimene" – tähtsam kui kunagi varem

Shea esimene reegel kõlab lihtsalt: mõtle alati, et ekraani taga on päris inimene, kellel on tunded. Tema soovitus oli enne sõnumi saatmist küsida endalt, kas ütleksid sama asja inimesele näost näkku. 1990. aastatel tähendas see eelkõige meililistides ja uudisgruppides viisakaks jäämist.

Täna on see reegel saanud hoopis sügavama kaalu. Sotsiaalmeedia platvormid, anonüümsed foorumid ja kommentaariumid on loonud keskkonna, kus inimesed tunnevad end ekraani taga kaitstuna ja ütlevad asju, mida näost näkku suhtluses kunagi ei lausuks. Küberkiusamine on muutunud tõsiseks ühiskondlikuks probleemiks. Park jt 2014. aasta uuring Lõuna-Korea noorte seas näitas, et netiketireeglitest teadlikud noored kaldusid oluliselt vähem küberkiusamisse. Teadlased Kumazaki jt on samuti leidnud, et hea netiketi tundmine toimib küberkiusamise vastu kaitsetegurina.

USA valitsuse küberkiusamise vastane portaal StopBullying.gov rõhutab, et digitaalne kiusamine on püsiv, raskesti märgatav ja laiaulatuslik – omadused, mida 1990. aastate meililistid lihtsalt ei võimaldanud. Kui Shea reegli rikkumine tähendas toona ebaviisakust uudisegrupis, siis täna võib see viia ohvreid depressioonini, koolist eemalejäämiseni ja hullemalgi. Seega pole „ole inimene" enam pelgalt hea tava – see on muutunud digitaalse kaasaja eetiliseks hädavajaduseks.

„Austa teiste aega ja võrguühendust" – reegel, mis on suuresti aegunud

Shea neljas käsk palus arvestada nii kaaskasutajate aja kui ka võrguühenduse piiratud mahuga. Raamatu ilmumise ajal oli see igati põhjendatud: paljud kasutajad maksid ühenduse eest minutipõhiselt, andmemaht oli äärmiselt piiratud ja isegi lihtsa pildi allalaadimine võis kesta minuteid.

Täna on olukord põhjalikult muutunud. Lairibaühendus on arenenud maailmas muutunud normiks, andmemahupiirangud on enamikul püsiühendustel kadunud või tõusnud tasemele, kus tavaline kasutaja nendeni ei jõua. Deloitte'i 2024. aasta analüüsi kohaselt ei ole enam kui 90% enimkasutatavatest rakendustest oma soovitatavat ribalaiust viimaste aastate jooksul tõstnud – olemasolevat on lihtsalt piisavalt. Ribalaiuse kokkuhoidmise mure, mis Shea ajal oli igapäevane, on muutunud enamiku kasutajate jaoks ajalooteemaks.

Siiski – reegli teine pool, aja austamine, pole kuhugi kadunud. Infomüra, tühjade sõnumite edasisaatmine ja tarbetu sisu jagamine on pigem kasvanud. Kuid see on juba pigem tähelepanumajanduse ja infoülekülluse küsimus, mitte enam tehniline ribalaiuse probleem. Shea reegel oma algsel kujul on aga tehnoloogia arenguga suures osas kaotanud oma praktilise sisu.

Viited:

Shea, V. (1994). Netiquette. San Francisco: Albion Books. Kättesaadav: http://www.albion.com/netiquette/corerules.html

Park, S., Na, E.-Y., Kim, E. (2014). The relationship between online activities, netiquette and cyberbullying. Children and Youth Services Review, 42, 74–81. Kättesaadav: https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0190740914001522

StopBullying.gov. What Is Cyberbullying. USA valitsuse veebileht. Kättesaadav: https://www.stopbullying.gov/cyberbullying/what-is-it

Deloitte (2024). No bump to bitrates for digital apps in the near term. TMT Predictions 2024. Kättesaadav: https://www.deloitte.com/us/en/insights/industry/technology/technology-media-and-telecom-predictions/2024/bandwidth-demand-forecast.html

---
Lahtiütlus: see postitus on kirjutatud AI abil. Loe lähemalt siit: https://andpod.blogspot.com/2026/03/5-tarzan-suurlinnas-vorgusuhtluse_13.html