6. Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber
Intellektuaalomandi (IO) süsteem on ehitatud aegadele, mil uus leiutis tähendas füüsilist aparaati ja loometeos trükitud raamatut. Täna, mil tarkvara käitab maailma ja avatud lähtekood vallutab internetti, väärib küsimist: millised WIPO mudeli komponendid veel toimivad ja millised on muutunud piduriks?
Mis toimib: litsentsimudel ja Creative Commons
Kõige paremini on internetiajastuga kohanenud just litsentsimudel – eriti selle avatud vormid. Creative Commons (CC) litsentsid, mille Lawrence Lessig ja tema kolleegid 2001. aastal välja töötasid, on andnud autoritele lihtsa ja paindliku vahendi oma tööde jagamiseks. CC pakub kuut litsentsitüüpi, alates kõige lubavamast CC BY kuni kõige piiravama CC BY-NC-ND-ni, võimaldades loojal täpselt valida, millistel tingimustel tema tööd kasutatakse. Nagu Creative Commons ise selgitab, annavad need litsentsid nii üksikloojatele kui suurorganisatsioonidele standardiseeritud viisi lubada oma teoste kasutamist autoriõiguse raames.
Sama kehtib tarkvaramaailmas: GNU General Public License (GPL), MIT litsents ja teised avatud litsentsid on loonud ökosüsteemi, kus koostöö ja innovatsioon käivad käsikäes. Cambridge'i ülikooli kirjastuse IO-litsentse käsitlev õppematerjal nimetab CC litsentsimudelit lausa "fenomenaalselt edukaks". Litsentsi tugevus peitub selle kohandatavuses – autor saab ise otsustada, kui palju vabadust ta annab, samal ajal säilitades oma autorsuse tunnustamise.
Mis vajab muutmist: patendisüsteem
Seevastu patent – eriti tarkvaravaldkonnas – on muutunud pigem innovatsiooni piduriks kui selle kaitsjaks. Patendi algne eesmärk oli anda leiutajale lühiajaline ainuõigus vastutasuks leiutise avalikustamise eest. Praktikas on aga tarkvarapatendid tekitanud nn "patendipadrikuid" (patent thickets), kus kattuvad patendid muudavad uute toodete loomise juriidiliseks miiniväljaks.
Bostoni Ülikooli õigusteadlased James Bessen, Jennifer Ford ja Michael Meurer leidsid oma uuringus, et nn patenditrollide – ettevõtete, kes ise midagi ei tooda, kuid nõuavad litsentsitasusid – hagid põhjustasid aastatel 1990–2010 USA tehnoloogiaettevõtetele pool triljonit dollarit kahju. Peaaegu kogu see kadu kandus edasi vähenenud innovatsioonistiimulitena, mitte väikeinnovaatorite toetamisena. Uurijad tõid välja, et sellised hagid keskenduvad peamiselt hägusalt sõnastatud tarkvarapatentidele.
Probleemi tuum on selles, et tarkvaras jõuavad sõltumatud arendajad tihti samade lahendusteni paralleelselt – tarkvara loomine ei nõua suuri kapitalimahutusi nagu farmaatsia- või rasketööstuses. Ometi kehtib patendi 20-aastane kaitseaeg ühtemoodi mõlemale. TIM Review' analüüs rõhutab, et patente on tarkvaratööstuses kasutatud pigem konkurentsi mahasurumiseks ja põhjendamatute litsentsitasude nõudmiseks, mitte innovatsiooni soodustamiseks.
Euroopas on olukord veidi parem – 2005. aastal lükkas Europarlament tagasi tarkvarapatentide direktiivi, kuid surve tarkvarapatentide legaliseerimiseks ei ole kadunud. USA-s, kus tarkvarapatendid kehtivad, oli märgiline 2014. aasta Alice Corp. v. CLS Bank kohtuotsus, mis piiras abstraktsete ideede patenteerimist, kuid ei lahendanud süsteemset probleemi.
Kuhu edasi?
Patendisüsteemi parandamiseks on pakutud mitmeid lahendusi: tarkvarapatentide kehtivusaja lühendamine 20 aastalt kümnele, nõuete karmistamine uudsuse tõendamisel ning kehtetute patentide vaidlustamise lihtsustamine. Olulisim muutus oleks aga mõtteviisi nihe – tunnistamine, et tarkvara on olemuselt erinev füüsilistest leiutistest ja vajab teistsugust kaitserežiimi.
Litsentside edu näitab, et vabatahtlik, paindlik ja koostööd soosiv raamistik suudab kaitsta autoreid, soodustada innovatsiooni ja teenida ühiskondlikku huvi korraga. Patendisüsteem peaks sellest õppima.
Viited
- Creative Commons. "About CC Licenses." https://creativecommons.org/share-your-work/cclicenses/
- Contreras, J. "Public Licenses: Open Source, Creative Commons and IP Pledges." Intellectual Property Licensing and Transactions, Cambridge University Press. https://www.cambridge.org/core/books/intellectual-property-licensing-and-transactions/public-licenses-open-source-creative-commons-and-ip-pledges/176FD735C135C073C9E606395042D130
- Bessen, J., Ford, J., Meurer, M.J. "The Private and Social Costs of Patent Trolls." Boston University School of Law, 2011. https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=1930272
- Lemley, M.A. "Software Patents and the Return of Functional Claiming." Wisconsin Law Review, 2013. https://www.law.berkeley.edu/wp-content/uploads/2024/01/SOFTWARE-PATENTS-AND-THE-RETURN-OF-FUNCTIONAL-CLAIMING.pdf
- "Software Patents: Current Challenges and Future Solutions." TIM Review. https://www.timreview.ca/article/503
- Lessig, L. Free Culture: How Big Media Uses Technology and the Law to Lock Down Culture and Control Creativity. Penguin Press, 2004. https://lessig.org/product/free-culture/
- Berni konventsioon kirjandus- ja kunstiteoste kaitse kohta (Pariisi akt, 1971). WIPO. https://www.wipo.int/wipolex/en/text/283698
- Euroopa Liidu direktiiv 2006/116/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse tähtaja kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:32006L0116
- USA autoriõiguse seadus, ptk 3, § 302. https://www.copyright.gov/title17/92chap3.html
- Bessen, J., Meurer, M.J. "The Direct Costs from NPE Disputes." Boston University School of Law, 2012. https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=2091210
Kommentaarid
Postita kommentaar