15. Eetika ja IT

 

Kas tehnoloogia võib olla iseenesest eetiline või ebaeetiline?

Levinud arusaam, mida tuntakse filosoofias neutraalsuse teesina (neutrality thesis), väidab, et tehnoloogia ise on moraalselt neutraalne — eetiliseks või ebaeetiliseks teeb selle alles inimese kasutus. Klassikaline argument kõlab nii: nuga võib kasutada nii leiva lõikamiseks kui ka mõrva sooritamiseks, aga nuga ise ei ole ei hea ega halb. Just sellele tugineb ka populaarne loosung "guns don't kill people, people do".

Mina selle teesiga ei nõustu. Tehnoloogia võib olla a priori eetiline või ebaeetiline — ja seda kahel põhjusel, mille on hästi sõnastanud nii Langdon Winner kui ka Luciano Floridi.

Miks neutraalsuse tees ei pea paika

Winner väitis juba 1980. aastal oma kuulsas essees "Do Artifacts Have Politics?", et tehnoloogilised artefaktid kannavad endas konkreetseid võimu-, autoriteedi- ja õiglussuhteid, mis on neisse projekteerimise käigus sisse ehitatud. Kuulus näide on New Yorgi linnaplaneerija Robert Moseses, kes lasi Long Islandi parkway-de sildu tahtlikult ehitada ebatavaliselt madalateks (alla 3 meetri). Põhjus polnud tehniline — bussid lihtsalt ei mahtunud nende alt läbi, mis tähendas, et vaesemad ja peamiselt mustanahalised ühiskonnagrupid, kes sõltusid ühistranspordist, ei pääsenud Jones Beachi randadele. Diskrimineerimine oli sõna otseses mõttes betooni valatud.

Luciano Floridi on selle kriitika viinud veel kaugemale, pakkudes neutraalsuse teesi asemele nn kahetise laengu teesi (double-charge thesis). Tema väide: ühegi tehnoloogia projekteerimine ei ole moraalselt neutraalne tegu, sest iga süsteem ehitatakse mingi kultuuri sees, mingite väärtuste järgi, mingite kasutusviiside jaoks. Neutraalsuse tees varjab disainerite vastutust, kahetise laengu tees toob selle välja.

Näide ebaeetilisest tehnoloogiast: stalkerware

Stalkerware on tarkvara, mis on disainilt mõeldud töötama ohvri seadmes salaja, ilma tema teadmiseta, et anda jälitajale juurdepääs sõnumitele, asukohale, mikrofonile ja kaamerale. Just see varjatuse aspekt on koodi tasandil sisse ehitatud — rakendus peidab ikooni, väldib turvasüsteeme ja maskeerib end tihti "lapse turvarakenduseks". Sellisel tehnoloogial pole eetilist kasutusviisi: nõusolekuga jälgimiseks kasutataks tavalist asukoha jagamise rakendust, kus mõlemad pooled näevad, mis toimub. Kui peidetus ise on funktsionaalsuse osa, siis on tegemist tehnoloogiaga, mis ei saa olla midagi muud kui koduvägivalla, ahistamise ja kontrolli tööriist.

Näide eetilisest tehnoloogiast: privacy by design

Vastupidist näidet pakub Ann Cavoukiani sõnastatud privacy by design lähenemine, mille seitse põhimõtet on saanud isegi EL-i isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) artikli 25 aluseks. Idee on ehitada privaatsus vaikimisi süsteemi sisse: andmeid kogutakse minimaalselt, töötlus on läbipaistev, kasutaja ei pea midagi tegema, et tema andmed kaitstud oleksid. Sellisel viisil projekteeritud süsteem kannab endas eetilist hoiakut sõltumata sellest, kes seda kasutab — täpselt nagu Moseses sillad kannavad endas ebaeetilist hoiakut sõltumata sellest, kes neist alt läbi sõidab.

Kokkuvõtteks

Tehnoloogia ei ole tühi anum, mida saab täita ükskõik millise eesmärgiga. Disaini valikud — mida lubada, mida keelata, mida vaikimisi peita, kelle vajadustega arvestada — on ise moraalsed valikud. Seetõttu jagan Floridi seisukohta: küsimus ei ole, kas tehnoloogia kannab väärtusi, vaid milliseid väärtusi see kannab ja kes selle eest vastutab.

---

Viited

1. Franssen, M., Lokhorst, G.-J., van de Poel, I. Philosophy of Technology. Stanford Encyclopedia of Philosophy. https://plato.stanford.edu/entries/technology/
2. Floridi, L. (2023). On Good and Evil, the Mistaken Idea That Technology Is Ever Neutral, and the Importance of the Double-Charge Thesis. Philosophy & Technology. https://link.springer.com/article/10.1007/s13347-023-00661-4
3. Winner, L. (1980). Do Artifacts Have Politics? Daedalus, Vol. 109, No. 1. Kommenteeritud kokkuvõte ja viited algallikale: https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/01622439251352167
4. Miller, B. (2021). Is Technology Value-Neutral? Science, Technology, & Human Values. https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/0162243919900965
5. Harvard Journal of Law & Technology. Stalkerware: An Overlooked Harm Draws the Attention of the FTC. https://jolt.law.harvard.edu/digest/stalkerware-an-overlooked-harm-draws-the-attention-of-the-ftc
6. Duke University Ethical Tech. Stalkerware: Violates Privacy & Perpetuates Digital Abuse. https://ethicaltech.duke.edu/2020/09/29/stalkerware-violates-privacy-perpetuates-digital-abuse/
7. Cavoukian, A. (2011). Privacy by Design: The 7 Foundational Principles. Information and Privacy Commissioner of Ontario. https://www.sfu.ca/~palys/Cavoukian-2011-PrivacyByDesign-7FoundationalPrinciples.pdf

---

Lahtiütlus: antud postitus on kirjutatud AI poolt. Loe lähemalt siit: https://andpod.blogspot.com/2026/05/15-eetika-ja-it-postituse-kirjutamisest.html